Kas järgmine tehnoloogia startup sünnib filmimaailmas?
Eelmisel nädalal toimunud kood/Jõhvi JobFair tõi kokku üle 200 osaleja – noori tarkvaraarendajaid, idumaailma huvilisi, filmiprofessionaale ja tehnoloogiasektori tegijaid. Üks ürituse tipphetki oli Tehnopol Startup Inkubaatori Filmi- ja multimeediakiirendi paneel, kus arutleti, kuidas IDA Hub saab olla mitte ainult filmistuudio, vaid ka tehnoloogia ja idufirmade kasvulava.
Paneelis osalesid Teet Kuusmik (Ida-Viru Investeeringute Agentuur), Madis Tüür (Münchhausen Film), Elina Dubova (Startup Estonia) ja Aleksander Gansen (WOF Labs & Banana Conf), vestlust modereeris Mihhail Komaško (ERR).
IDA Hub: rohkem kui filmistuudio
“Kõik need kontorid, stuudiod, lisanduvad ettevõtted – need hakkavad kasvama tänu sellele kompleksile,” sõnas Teet Kuusmik paneeli avades.
“See loob ideaalse keskkonna startuppidele, kus nad saavad oma ideid kohe testida. Siin saab küsida nõu, leida reaalseid probleeme ja saada otsest tagasisidet turult. Kui oled startup, kes tahab lahendada reaalset tööstusprobleemi, siis siin saad selle võimaluse. Tule lihtsalt IDA Hubi ja teeme Ida-Virumaa taas suureks!”
Filmitööstus ei vaja ainult häid ideid, vaid tugevat ökosüsteemi
Mihhail Komaško suunas vestluse sügavamale filmitööstuse toimimisse, tuues esile, et ainuüksi headest ideedest ja idufirmade entusiasmist ei piisa – vaja on ka kogemust ja süsteemi, mis suudab innovatsiooni omaks võtta.
“Kui räägime tehnoloogiast filminduses, ei piisa ainult geniaalsetest mõtetest. Eestis, meie väikeses riigis, pole meil lihtsalt nii palju inimesi. Aga filmimaailmas ei loe ainult talent – loeb ka kogemus, aastakümnete pikkune töö ja ökosüsteem,” selgitas Komaško.
Ta tõi välja, et maailma suurimad filmitootjad ei ole juhuslikult turuliidrid – nad on seda ehitanud enam kui sajandi jooksul.
“Kui vaatame maailma suurimaid filmistuudioid, näiteks ARRI – see Saksa ettevõte toodab parimaid filmikaameraid alates 1924. aastast. Samamoodi on kõik suured Ameerika ja Euroopa filmistuudiod rajatud juba enam kui 100 aastat tagasi. Neil on olnud terve sajand, et arendada oma infrastruktuuri ja teadmisi. Ida-Virumaal meil sellist ajalugu veel pole, aga see ei tähenda, et me ei võiks midagi üles ehitada,” lisas ta.
Madis Tüür: just nüüd on võimalik innovatsiooniks ruumi leida
Madis Tüür tõi paralleele filminduse ja idufirmade maailma vahel ning rõhutas, et Eestis on tegelikult juba kogemus rahvusvaheliste produktsioonidega, sealhulgas Hollywoodi filmidega.
“Kui sa mõtled filmindusele kui ärile, siis see on väga sarnane startuppide maailmaga. Iga film on nagu uus startup – sul on idee, sa otsid investoreid, koostad meeskonna, toodad toote ehk filmi ja siis pead selle turule viima. Ja nagu startupid, on ka filmid väga riskantsed – enamik neist ei saavuta suurt edu, kuid need, mis õnnestuvad, võivad olla väga kasumlikud ja muuta kogu turgu,” selgitas Tüür.
“Filmimaailm on tegelikult väga konservatiivne – iga võttepäev maksab tohutult, mistõttu ei saa endale lubada tehnoloogiaeksperimente, mis võivad kogu produktsiooni ohtu seada. Aga teisalt, kui tuleb uus tehnoloogiline murdepunkt, muutub kõik. Viimane suur muutus toimus siis, kui tööstus läks üle digitaalkaameratele, ja see oli koht, kus Eesti sai kaasa hüpata. Meil polnud filmilaboreid, filmilinti ega tootmisvõimekust. Me pidime kõike sisse ostma ja see oli kallis. Aga digitaalkaamerate tulek muutis mängu. Sama ARRI pidi kohanema uue ajastuga ja samal ajal ilmus uus tegija – RED, mille algatas… päikeseprillide tootja! RED raputas kogu tööstust, ja kuigi ARRI lõpuks kohanes, näitas see, et ka väiksematel tegijatel on võimalus turule siseneda,” rääkis Tüür.
Seejärel rõhutas ta, et IDA Hub ei pea olema koopia Hollywoodist, vaid peab leidma oma unikaalse niši.
“Pole mõtet üritada ehitada uut Hollywoodi – see poleks realistlik ega vajalik. Kui Hollywood tahab Hollywoodi, siis nad jäävad sinna. Meie peamine võimalus on pakkuda midagi muud. Balti riikidel on omad tugevused: meie loodus, tööstusarhitektuur, uued tehnoloogilised lahendused ja paindlikkus. Me ei pea püüdma teha suurt stuudiot, mis oleks täpselt samasugune kui Los Angeleses, me peame looma midagi, mida Hollywood ja teised maailma suured filmiturud vajavad,” lisas ta.
“Meil on juba kogemus töötamisega rahvusvaheliste produktsioonidega – siia on toodud Hollywoodi filme, siin on filmitud kõrge eelarvega Euroopa koostööprojekte. See tähendab, et me ei alusta nullist, vaid meil on juba olemas sidemed ja oskusteave. Küsimus on selles, kuidas me selle potentsiaali veelgi paremini ära kasutame,” sõnas Tüür.
IDA Hub ei ole lihtsalt eksperiment – see töötab
Siinkohal küsis Mihhail Komaško Aleksander Gansenilt, kas IDA Hub on tõesti jätkusuutlik ja kas startupid leiavad siit reaalseid võimalusi?
Gansen vastas: “Me oleme Ida-Virumaal juba aastaid startup-maastikku testinud ja näeme, et huvi kasvab. See koht, kus me praegu istume – veel paar aastat tagasi oli see lihtsalt idee, aga nüüd on see reaalsus.”
Tema sõnul on IDA Hub üks esimesi algatusi, mis põhineb tugevate organisatsioonide ja reaalsete vajaduste koostööl. “IDA Hubi taga on kogemustega ettevõtted ja inimesed, kes teavad, kuidas tulemusi saavutada. Me ei alusta nullist – meil on tehnoloogiapargid, investorid ja reaalne tööstus, kellega koos töötada.”
Ta märkis, et varasemad investeeringud Ida-Virumaale ei ole alati toonud pikaajalist mõju, kuid IDA Hubi taga on teistsugune loogika.
“Olen näinud mitmeid Ida-Virumaale suunatud projekte, kuid sageli on puudu olnud tugev majanduslik loogika ja reaalne nõudlus. IDA Hub on selgelt suunatud valdkonna tegelikele vajadustele ning siin on juba olemas kliendid, kes otsivad innovaatilisi lahendusi. Lisaks ei sõltu IDA Hub ainult toetustest, vaid siin on fookus jätkusuutlikul ärimudelil ja pikaajalisel strateegial. See on see, mis muudab selle algatuse tugevamaks kui paljud varasemad projektid.”
Elina Dubova: oleme millegi suure alguses
Diskussiooni võttis kokku Elina Dubova: “Ida-Virumaa startup-ökosüsteem on alles arenemisjärgus, kuid ma usun siiralt, et oleme millegi suure alguses. Ma näen tulevikku, kus Ida-Virumaast saab edukas ja nõutud startup-keskus – eriti multimeedia ja filmi valdkonnas. See saab olema koht, kus sünnivad startupid, testitakse ideid ning kliendid leiavad täieliku teenuste paketi, mis on kohandatud nende vajadustele.”
Mis edasi? Tule ja tee oma idee teoks!
Filmi- ja multimeediakiirendi paneel tõestas, et innovatsioon ja koostöö filmimaailmas pole tulevikumuusika – see toimub praegu! Kiirendisse avalduste esitamine on täies hoos ja kestab kuni 16. märtsini! Kui sul on tiim, prototüüp või MVP, siis see on sinu võimalus saada osa Eesti esimesest filmindusele ja multimeediale suunatud kiirendist.
Meiega töötavad mentorid ja eksperdid, kelle kogemus ja teadmised aitavad sul viia oma startupi järgmisele tasemele ning annavad ligipääsu rahvusvahelisele võrgustikule. Nende seas: Tiina Lokk (PÖFFi asutaja), Esko Rips (Nafta Filmsi produtsent), Indrek Kasela (ingelinvestor), Pelle Vellevoog (filminduse ja multimeedia produktsiooni ekspert), Katre Valgma (ACME Film Eesti juht), Maarit Mäeveer-Eller (Votemo asutaja), Kaspar Kallas (filminduse ja multimeedia produktsiooni ekspert), Kaupo Karelson (RUUT produtsent) ja Lev Dolgatšjov (ingelinvestor).
